Millised on õlle ja toidu sobitamise reeglid

Kui tellid restoranis toitu, tuuakse alati lauda ka joogikaart. Kelnerid on altid soovitama erinevate söökide kõrvale kõikvõimalikke veinisorte. Mis saab aga siis, kui sa ei ole suur veinisõber? Mida siis peene roa kõrvale juua?

Õllesommeljee Kristjan Peäske annab soovitusi, milliste roogade juurde erinevaid õllesid sobitada. Kui valmistate kala, pajarooga või magustoitu, siis milliseid õllesorte peaks koju varuma?

Toidud, mis sobivad lager-õlledega

Kõige tüüpilisemaks lager-õlleks on näiteks A. Le Coq Premium. See on maitseomaduste poolest kerge, mistõttu seda sobib juua nn januõllena. Peäske sõnul sobib Premiumi kõrvale ideaalselt olemuselt kergemad road ning pubile iseloomulikud kerged näksimised nagu küüslauguleivad ja soolakrõpsud. Lager sobib hästi värskendama ka kergelt vürtsikaid Aasia maitseid.
Lager-õllede kategooriasse kuuluva maitselt tugevama Specialiga sobivad kokku šašlõkk, kana barbecue-kastmes, basturma ja rasvasemad kalaroad.

Toidud, mis sobivad pils-tüüpi õllega

Tugevama maitse ja humalase mekiga Tšehhi-tüüpi õllesid, näiteks A. Le Coq Pilsi soovitab õllesommeljee sobitada magus-hapukate maitsetega, mis sulanduvad väga mõnusalt õlle mõrkjusega. Näiteks valge kala Bearnaise’i kastmega, mereannid magus-hapu aasiapärase kastmega ning isegi sushi, mis sobib mõrkja õllega tänu hapukale soja kastmele. Samuti on Teriyaki kana mõrkjama A. Le Coq Pilsiga kindel valik.

Toidud, mis sobivad tumedate õlledega

Ka tumedad õlled erinevad üksteisest väga suuresti maitsetelt ja seeläbi tuleks ka toidu sobivusi vaadelda erinevalt. Tõmmu Hiid, mis oma maitselt on tumeda õlle kohta pigem kergemapoolsem on tegelikult toiduga sobitamise osas väga mitmekesiselt kasutatav. Kui lager stiilis õlu muudab barnecue maitse värskeks, siis Tõmmu tõstab jällegi esile karamelliseid jooni. Seeläbi soovitaks sommeljee suvisel ajal barbecue kõrvale lager stiilis õlut, kuid külmemal ajal jällegi hoopis Tõmmu Hiidu. Lisaks võib Hiidu edukalt sobitada magus-hapukate tomatise kastmetega roogadega nagu näiteks guljašš või suisa räim tomatis. Õlu on mõnus ka klassikaliste Eesti juustudega, kuid sel juhul on oluliseks siduvaks sillaks magus-hapu moosiline juustu kõrval, näiteks sibulamoos oleks hea valik.

Kõige tuntuma tumeda õlle, tugeva maitselise porteriga, tasub proovida näiteks pikalt küpsetatud pajaroad eriti tore, kui kasutad pajaroa valmistamisel sama õlut, rasvased lihatoidud, ahjuroad ning tummised kastmed. Magusatest roogadest soovitab sommeljee serveerida porterit halvaa, tumeda šokolaadi ja šokolaadikoogi kõrvale. Nimelt hakkab porteris olev karamellisus magususega mängima ning see sobib seetõttu ideaalselt šokolaadiste dessertide juurde.

(Delfi)

Vaata lisaks: Õlu passib ka šokolaadikoogi kõrvale, Kontrolörid alustavad serveerimise hindamist, Metsseahautis tubeda õlle, ürtide ja seentega, Tumedast õllest köögis ja klaasis, Õllesommeljee toob kultuuri muutusi, Eesti esimene õllesommeljee edendab kultuuri

Automaadid ei pea koormusele vastu

Juba paar nädalat kestnud probleemid Kuressaare taarapunktide sulgemise ja väheste lahtiolevate pidevate riketega on linnakodanikel kopsu üle maksa ajanud. Kaebusi on hulgaliselt tulnud ka Saarte Hääle toimetusse.

“Läksin pühapäeval taarat ära andma, Mooni tänava Säästumarketis oli silt, et taaraautomaat on suletud. Siis läksin Selverisse, seal sama seis,” kurtis anonüümseks jääda soovinud mees, kes oma sõnul oli tõesti väga vihane. “Kavatsesin seejärel Rimisse minna, aga mõtlesin, et saan seal ka äkki vastu hambaid, ja loobusin,” märkis ta. Pettunud taaratagastaja lisas, et kuna ta ei saanud taarakotiga oma tavapäraseid oste tegema minna, siis viskas ta pudelid lihtsalt prügikasti.

Saarte Hääleni jõudnud info kohaselt ei olnud olukord esmaspäeva õhtuks paranenud. Mitmed taarat tagastada soovinud inimesed raputasid nii Mooni tn kui ka Kihelkonna maantee Säästumarketi taaraõgija ees nõutult pead ja laiutasid taarakottidega koormatud käsi. Suletud oli ka Saare Selveri taarapunkt.

Selveri avalike suhete juht Annika Vilu ütles, et nädalavahetusel läks Saare Selveri taarapunktis lint nii katki, et selle remontimiseks tuli tehnik kohale kutsuda. “Täna (eile – toim) hommikul sai taarapunkt taas töökorda,” kinnitas ta. Probleemi juured on siiski sügavamal. Nimelt on ümbruskonnas viimasel ajal mitu taaratagastuspunkti suletud ja seetõttu on Selveri taaravastuvõtt üle koormatud. Liiga palju taarat põhjustab omakorda jällegi tehnilisi apse ja sunnib punkti sulgema.

Rimi Eesti Food AS-i turundus- ja kommunikatsioonispetsialist Andrija Lilleoja selgitas, et kahjuks on taarapunktid suletud olnud juba eelmisest nädalast. “Sulgemise põhjuseks on asjaolu, et Kuressaares on taaramahud kahe automaadi sulgemise tõttu viis korda kasvanud,” märkis ta. Lilleoja lisas, et olukorra stabiliseerimiseks on vaja taara äravedu suurendada. Selles osas on koostööpartneriga tänaseks kokkulepe juba saavutatud.

Hiljuti suleti kehva majandusseisu tõttu Kuressaare Pika tänava taarapunkt. Selle käivitamist kaalunud OÜ Ensert juht Märt Käesel ütles, et kuna see on üks keeruline äri, ei ole ta veel otsust teinud. Käesel lisas, et otsus ei olene ainult temast. “Ma arvan, et see laheneb paari nädala jooksul,” sõnas ta.
Kuressaare linnavalitsuse keskkonnaspetsialisti Karli Valdi sõnul võtavad Kuressaares tagatisrahaga pakendit vastu (õlle ning vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi ja karastusjoogi klaas-, plast- ja metallpakend) mõlemad Säästumarketid, Selver, Rimi, Kaubaait A ja O, Roomassaare A ja O ja Sadama pood.

Tagatisrahata taarat võtsid varem vastu ka Pikk tn 42A ja Mooni tn 8 taarapunktid, kuid pärast nende sulgemist tänavu 1. märtsist tagatisrahata pakendit üheski linna taarapunktis vastu ei võeta. “Pikk tn 42A taarapunkti plaanitakse uuesti avada,” märkis Valt.

Rae poes ei nõuta seaduse täitmist

Kuressaare kesklinnas asuv Rae kauplus eirab siiani pakendiseadust, mille kohaselt peaks kaupluses olema ka taarapunkt. Kuid seda pole Raes kunagi olnud.
Nädalapäevad tagasi ütles linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Karli Valt Saarte Hääles: “Tarbijate ühistu on meile vastanud, et Rae keskuse ehituse käigus kauplustel taara vastuvõtmise nõuet veel ei olnud ja nüüd pole seal taarapunkti avamiseks lihtsalt ruumi.”
Saarte Hääl uuris eile linnavalitsusest taas, miks linnavalitsus ei tegele Rae poe seaduserikkumisega.
Linnavalitsuse pressiesindaja Kristiina Maripuu vastas küsimusele, kas tarbijate ühistu esitatud vabandus vabastab Rae poe seaduse täitmisest: “Ei vabasta.”

Järgmiseks läks teele päring, mida linnavalitsus siis ette võtab. Pressiesindaja vastas: “Praegu keskendutakse Pikk tn 42A taarapunkti taasavamise ja tagatisrahaga pakendi Maxima vastuvõtupunkti avamisega seonduvale.”
Saarte Hääle meilivahetus pressiesindajaga jätkus veel kuni tööpäeva lõpuni, kuid otsest vastust, mida linnavalitsus siis Rae poe osas ette võtab, ei tulnudki. Kristiina Maripuu märkis, et need kaks eelmainitud probleemi on praegu olulised ja seega muude muredega tegelema ei hakata. Ta lisas vaid, et “sellest on nendega (STÜ – toim) juttu olnud”.

(Saarte Hääl)

Vaata lisaks:
Valiti sada paremat taarapunkti
Pandipakendi käitlustasu langeb
Taara hind tõuseb 1. juulist
Riik tahab tõsta taara hinda
Kaupmehed pole pakendikohustusest kuulnudki

Praha nr. 1 õlu nüüd ka Saku portfellis

Saku Õlletehas allkirjastas lepingu juhtiva Kesk-Euroopa õllegigandi StarBev omandusse kuuluva Tšehhi õlletootjaga, omandades seeläbi alates 1.märtsist 2012 Staropramen õllebrändi esindusõigused Eestis. Ühtlasi omandasid Staroprameni esindusõigused teised Carlsberg Baltikumi õlletehased – AS Aldaris Lätis ning UAB Švyturys-Utenos Alus Leedus.

Alates 1. märtsist kuuluvad Saku portfelli uute toodetena Staropramen Premium hele laagertüüpi õlu vaadis, 0,5L klaaspudelis ja 0,5L purgis ning Staropramen Dark tume õlu 0,33L klaaspudelis. Tänu oma kõrgele kvaliteedile, kordumatule maitsele ning pikkadele traditsioonidele nimetatakse Staropramenit “Praha juveeliks”.

Staroprameni kaubamärk registreeriti 1913.aastal, 44 aastat pärast samanimelise õlletehase asutamist Prahas. Tänaseks eksporditakse Staropramenit enam kui 30 riiki üle maailma, Eesti poodides ja pubides on see saadaval juba alates 2005. aastast.

Staropramen – nr 1 Praha õlu!

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:
Tšehhi õlu tungis Facebooki ja Twitterisse
Nüüd müügil Tšehhi õlu Zlatopramen
Tšehhi õlletootmine on suures madalseisus

Cameron ründab brittide pummelunge

Peaminister David Cameron lubas, et brittide pummelungi-kultuuri «rünnatakse igast küljest»: kavas on kehtestada uus alkoholi alamhind ning keelata ostukeskustel teha kaks-ühe-hinnaga pakkumisi.

Peaminister tunnistas valitsuse uut alkoholistrateegiat tutvustades, et ettepanekud võivad provotseerida vasturünnakuid, kuid rõhutas, et alkoholihindade üleslükkamine on vajalik «purjutava Britannia» kainestamiseks.

Purjutamisepideemia läheb riigile maksma 21 miljardit naela aastas.

«Ma tean, et kõik seda otsust ei tervita,» ütles Cameron. «Kuid valitsuses olemise vastutus seisnebki selles, et alati ei saa teha populaarseid otsuseid. Tuleb teha seda, mis õige on . Prassimine on tõsine probleem. Ja ma ei kavatse vabandada, et selle pahe sihikule võtan.»

Cameron selgitas, et «tegemist pole mingi kõrvalise probleemiga. Purjutamisele ja pummelungidele kulub pool meie riigis tarbitud alkoholist. Sellest sündiv kuritegevus ja vägivald kurnab meie haiglaid, toob kaasa jõhkrutsemisi meie tänavail ning külvab hirmu meie kogukondadesse.»

Uueks «alkoholiühiku» (pudel, purk vms) miinimumhinnaks saab 40 penni, mis peaministri hinnangul võib kärpida kuritegude ja alkoholist tulenevate surmajuhtumite arvu vastavalt 50 000 ja 900 võrra aastas.

On ka teisi meetmeid: pubidele antakse täiendavad volitused keelduda müümast alkoholi purjus isikutele; nii pubidele kui klubidele kehtestatakse hiliste öötundide lõiv, mille abil aidatakse maksta korravalve eest.

«Kui õlu on odavam kui vesi, on inimestel lihtsalt liiga kerge end juba kodus odavast alkoholist täis juua, enne kui nende jalg üle pubi ukseläve astub,» ütles peaminister.

«Miinimumhind ei ole mõeldud takistamaks vastutustundlikku alkoholitarbimist ega koormamaks ettevõtteid veelgi. See ei ole mingi uus peitmaks [st kaudne maks] – see on jõuline samm, et pöörata meie ühiskond tagasi valel teelt.»

Siseminister Theresa May ütles, et muutustega võetakse sihikule see kitsas kontingent, kes end juba enne õhtust väljaminekut «laengu sisse võtab» ning osaleb kaks ja pool korda tõenäolisemalt vägivaldsetes kuritegudes.

May sõnutsi ei mõjuta meede «vastutustundlike joojate» elu.

«On kurb tõsiasi, et liiga paljud linnakeskused meie maal on ühed parajad joomatandrid, eriti reede ja laupäeva õhtuti,» ütles ta BBC vahendusel. «Väga paljud inimesed ei lähegi sinna enam. Ja kui lähevad, ei ole neil sellest mingit rõõmu.»

Copyright The Financial Times Limited 2012

(Postimees)

Vaata lisaks: Briti pubisid langeb kui loogu, Iiri pubide pidu läbi, Facebooki-põlvkond kisub briti pubisid põhja, Suurbritannias keelatakse odava alkoholi müük?

A. Le Coq Pils - eelmise aasta edukaim toode

Turu-uuringufirma Nielsen andmetel oli 2011. aasta Eesti edukaim uus toode A. Le Coq Pils õlu, millele järgnesid Kalevi Mesikäpa batoonike ja Eesti Pagari Tosta rukkiröst.

2011. aasta kõige edukaimad uued tooted selgitas Nielsen välja kaheosalise uuringuga. Esmalt analüüsis ettevõte ketikaupluste mulluseid müügiandmeid ja selgitas välja eri tootegruppide parimad uued tooted vastavalt nende keskmisele kuisele müügikäibele. Teine osa koosnes tarbijauuringust, kus 550 tarbija seas läbi viidud internetiküsitluse käigus selgitati välja, kui suur hulk tootegrupi tarbijatest on antud toodet ostnud. Mõlema osa tulemused koondas Nielsen ühisesse indeksisse, mis määras toodete üldise järjestuse.

Edukamate uute toodete valimise viis Nielsen Baltikumis läbi neljandat korda. 2008. aasta edukaim uus toode Eestis oli Fazeri must leib, 2009. aastal A. Le Coqi kali ja 2010. aastal Eesti Pagari Rehe rukkileib.

Allikas: BNS

(A. Le Coq)

Vaata lisaks: Eesti võitis õlle maavõistluse Soomes, Delfi suur jaanipäevane õlletest, A. Le Coq alustas õlle A. Le Coq Pils tootmist

Aktsiis on vähendanud õlleostmist Soomes

Õlle müük vähenes tänavu kahel esimesel kuul Soomes viis protsenti, mille põhjuseks peetakse aasta algul 15 protsenti tõusnud aktsiisi, kirjutab Taloussanomat.

Hartwalli, Nokian Panimo, Olvi ja Sinebrychoffi kogumüük vähenes 2,8 protsenti.

Soome õlleaktsiis on Euroopa Liidu üks kõrgemaid. Õlle poehinnast moodustavad maksud 60-80 protsenti.

Tõenäoliselt on see suurendanud õlle toomist Eestist. Eelmisel aastal tõid soomlased Eestist 67 miljonit liitrit õlut. Välismaalt ostetud alkoholi tõttu kaotab Soome maksutulu üle 300 miljoni euro aastas.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Viinajoomine on kallimaks läinud
Soomes tõuseb õlle hind ligi 30%
Soomlased kasutavad võitluses eestlasi
Soomlaste viinaralli tegi äkkpidurduse
Soome alkoholipoliitika pole järgimist väärt

Eesti gurmeeõlut ei pea välismaalt ostma

Tallinna vanalinnas asuva Eesti suurima õllesortimendiga Drink Bari juhataja James Ramsden oli mures: Eesti õlletootjad alahindavad jälle kohalikke õllesõpru!

Nimelt toodab Taani Harboe ketti kuuluv AS Viru Õlu alates eelmise aasta suvest gurmeeõllesid, kuid Eestis neid ei müü, sest huvilisi polevat. Ekspordib hoopis Taani.

„Samal ajal, kui sellest kuulsin, olin just teinud ühele maailma juhtivale, Taanis asuvale mikropruulikojale Mikkeller tellimuse eksklusiivsetele nišiõlledele, sest Eesti õllegurmaanid nõudsid seda!” ütles Ramsden. Ta müüs ettetellimisega 100 pudelit õlut, sealjuures maksid need kuni 20 eurot pudel!

Seetõttu on ta veendunud, et Eestis on piisavalt õllesõpru, kes on huvitatud muust turgu valitsevate suurtootjate kahest enimmüüdud õllesordist, ning on nördinud suhtumisest, justkui ei tahaks eestlased Eestis toodetud gurmeeõlut. „Selleks, et Eesti gurmeeõlut Tallinnas müüa, peaksin ma seda Taanist ostma,” nendib ta.

Õnneks pole Ramsdenil siiski muretsemiseks ülearu põhjust.

Viru Õlle juht Ott Licht ütles, et tõepoolest on seni GB (Gourmet Bryggeriet) nime kandvaid õllesid saadetud konkreetsete tellimuspartiidega mujale Euroopa turgudele, peamiselt Taani, kuid olukord muutub. „Kuigi alguses tundus meile, et tegemist on Eesti turu jaoks liialt eriliste maitsenüanssidega õlledega, siis esmased tootetutvustused kitsamas ringis on andnud väga head tagasisidet ka Eesti õllehuvilistelt ning lähiajal on Viru Õlu kavas gurmeeõllesid ka Eestis müüma hakata,” ütles Licht.

Peamiselt pinnakääritatud õllede retseptid ja tootmise spetsiifika pärinevad Taanist, samal kujul jõuavad õlled ka Haljalas pudelisse. Tegu on ühe esimese Eestis toodetud ale-tüüpi gurmeeõllega — varem on näiteks A. le Coq tootnud English Ale´i.

Ramsdeni hinnangul on see vägagi tervitatav ja tõestab ühtlasi Wirut kui võimekat pruulikoda, kuid suuremad tootjad võiksid niššiõlledele ja seega ka õllekultuuri rikastamisele rohkem tähelepanu pöörata. „Näiteks Saku emafirmal on Taanis presiižikas Jakobseni niššipruulikoda, aga seni pole nad neid õllesid Eestisse toonud,” märkis ta. Positiivse poole pealt tõi ta näiteks ka A le Coqi Orgaanilise õlle.

„Keskmisest erinevat õlut maitsta tahtvaid inimesi pole väga palju, kuid nende arv kasvab iga nädalaga,” lisas ta. See näitab tema sõnul ühtlasi, et Eesti õllekultuur areneb — tasapisi, aga kindlalt.

(Eesti Ekspress)

Vaata lisaks:
Haljalas tehakse taanlastele gurmeeõlut
Gourmet Bryggeriet
Eestis valitseb õllenatsism
Soome pruulikojad saadavad õlle Tallinnasse
Vanalinna õllepoe valik lööb silme eest kirjuks

Frederik Pilsner nüüd ka kaheliitrises pudelis

Kõigi õllesõprade rõõmuks on Frederik Pilsner oma tuntud headuses nüüd saadaval ka kaheliitrises pudelis. See tähendab, et nüüd on võimalik poelettidelt leida pudel, milles on neli korda rohkem armastatud värskendavat janukustutajat.

Frederik Pilsner on meenutus endistest Frederiku-aegadest. Aastate tagant pärit lugu ning kaasaegne tehnoloogia annavad Frederikule just temale omase iseloomu. Nagu kõik pilsner-tüüpi õlled, on Frederik hea ja kerge janukustutaja, jätkuvalt populaarne ja hästi ostetud õlu Virumaal.

(Viru Õlu)

Vaata lisaks:
Haljalas tehakse taanlastele gurmeeõlut
Balti mere piraadid
Viru õlu valmistas punklaulupeo tarvis eripruuli
Alkoholivabad õlled kustutavad janu

Aasta turundustiim 2011

Reedel nimetas Best Marketing iga-aastasel turundussündmusel Password 2012 möödunud aasta turundustiimiks Saku Õlletehase tiimi ja Saku tahab tunnustada neid, tänu kelle tööle see tiitel pälviti, ütles Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm.

Saku Õlletehase turundustiimi kuuluvad ettevõtte laiaulatuslikku kaubamärgiportfelli juhtivad tootejuhid Lauri Talve, Markus Trei, Mari Villem, Mari-Liis Küppar ja Karin Golubev, tootearendusosakonda juhtiv Kairi Ramjalg, tehnoloogid Marite Mets ja Lydia Paris ning turundusspetsialist Riin Agur.

„Aasta Turundustiimi tiitel on kena tunnustus silmapaistvate tegude eest. Samas ei tohi unustada, et meeldejäävate tegude taga ei ole ainult turundus. Suur osa sellest tunnustusest läheb Saku tootmistiimile kvaliteetsete toodete eest, müügitiimile professionaalse müügitöö eest ja paljudele teistele olulistele inimestele, kes Saku Õlletehast eduka organisatsioonina käigus hoiavad.“

Tiimi edu tugineb ka ettevõtte pikaajalistele ja tugevatele turunduskommunikatsiooni partneritele nagu reklaamiagentuurid Division ja Tank, PR-i valdkonnas Corpore, meediavaldkonnas OMD, lisaks veel TBWA, Utopia, Brilliant, Orangetime, Broadline, DIA, PingPong ja teised, ütles Ärm.

„Tänu kõigile neile õnnestus Sakul möödunud aastal lihvida oma brändi teadlikumale õllesõbrale mõeldud Saku Dublini, Saku Manchesteri ja Saku Praha, samuti meie lipulaeva Saku Originaali mahedama versiooni lansseerimisega, Mõdu taaselustamisega ning Rocki näo värskendamisega,“ ütles Ärm. „Saku suutis näidata pühendumust Eesti õllekultuuri edendamisele läbi Eesti esimese hariva ja meelelahutusliku Õllekonverentsi korraldamise ja sisuka õlle-teemalise kokaraamatu väljaandmise.“

„Teistes joogikategooriates õnnestusid väga hästi tegevused Somersby siidri turuletuleku ja Kissi siidri maitsevariatsiooni elavdamisega,“ lisas Ärm.

Aasta Turundustiimi 2011 valis Best Marketing juhtimisel 25 Eesti juhtiva agentuuri (reklaami-, meedia-, PR-, üritusturundus- ja digiagentuurid) ning meediaettevõtete müügijuhti, kes avaldasid arvamust selle kohta, millise ettevõtte turundustiimi tegevus 2011. aastal nende arvates kõige enam silma paistis.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks:
Saku: reklaami eesmärk ei ole panna jooma
Saku: tarbija valib õlut pakendi järgi
Printreklaam on muljetavaldav
Massimeedia digitaalajastul
Suurimad reklaamijad 2011

Kaljas heiskas purjed Viru tänaval

Viru tänava Kaljas ujub vastuvoolu: kui viimasel aastal-paaril on uute söögikohtade loomisel saanud trendiks panustada pigem menüüsse kui disaini, siis Kaljas on ette võtnud tõsise meremängu.

Annab ju Tallinn sellisteks mängudeks küllaga põhjust – asub see mere ääres, aga justkui seljaga selle poole, justkui avarust kartes ja suurt lagedat võõristades. Pole ei mereäärseid maju ega ka restorane. Nii tulebki ettevõtlikel restoranipidajatel tuua või luua meri Raekoja platsile või Viru tänavale.

Nii et Viru tänaval kunagise raamatupoe asemel on nüüd mererestoran: meremüha, laevatrepp, köied, kajakad ja mastid. Ja kuna Viru tänavalt merele vaatama ei ulatu, siis on akende asemel merefilm.

Alguses teeb hirmu mõte, et kogu aur on läinud teemapargi kujundamisele, aga õnneks seekord nii ei ole, Kaljase kokad on tublid ja toidud toredad.

Taldrikutel pillerkaar lainetest. Sinimerekarbid ja heeringas on tõenäoselt olemas igas meretoitu pakkuvas Eestimaa restoranis, aga alati pole need nii maitsvad.

Kaljase sinimerekarbid olid hautatud magusahõnguliseks timmitud veini-õunakastmes, maitset lisasid küüslauk, tšilli ja sidrun. Heeringas oli võtnud tartari kuju ja tuli lauale koos kohupiima-hapukoorevahu, keedukartuli, leiva­tšipsi ja trendika madalal kuumusel küpsetatud munaga. Merekarbid said kõrvale klaasi veini (klaasipõhine veinivalik on napp), heeringas õlle (õlled, eriti Belgia omad, on Kaljases väärikalt esindatud).

Ka pearoogades keskendusime kalale, olime teemasse sisse elanud. Muidugi oli Kaljases ka liha, ja mitte ainult soolaliha nagu vana aja meresõitjatele kohane. Leidus siga ja kana ja põtra, oli parti ja veist – enamasti klassikalisel Prantsuse moel valmistatud ja väikeste kohalike viidetega varustatud, näiteks veisesisefilee kukeseene-kartulipüree, ­aurutatud mustjuure ja jõhvikamarmelaadiga.

Klassikalisele magusale truu. Kaladest proovisime merikuke- ja (taas) madalal temperatuuril küpsetatud forellifileed. Merikukefilee juures oli märkus “peakoka lemmik” ja koka armastust oli ka tunda. Ta oli täiendanud rooga kaunite kollaste porgandiviiludega, magustanud vahtrasiirupiga ja ehtinud krõbeda veriapelsiniviiluga.

Viiekümne kaheksa kraadi juures valminud forellifilee oli õrn ja üpriski mahlakas, kuigi peab möönma, et mõne kokandusliku suurmeistri käte alt tulnuna on sama kraadi kala olnud veelgi hõrgum. Lisanditeks olid peale kartulipüree redis ja suhkruhernes, mis andsid kinnitust, et kevad on peaaegu kohal ja kokal on olnud mahti seda märgata.

Kui menüü esimeses pooles lehvis fantaasia päris lustlikult, siis magustoitude valik oli rangelt klassikaline: brüleekreem, tarte Tatin ja šokolaadi-fondant. Kindla peale minek polnud mitte ainult dessertide valik, vaid ka teostus: šokolaadi-fondant istus turvaliselt küpsetusvormis ega pidanudki voolama.

Tõenäoselt saab Kaljas populaarsemaks turistide kui tallinlaste hulgas. Ikka asukoha pärast. Kuid külastajaid peaks jätkuma: kellele meeldivad Disneyland ja Korsaar, sellele meeldib ilmselt ka Kaljas.

Kaljas
Aadress: Viru 23, Tallinn
Telefon: 666 0002
Avatud: E–T 12–23,
K–N 12–24, R–L 12–1,
P 12–23
22 punkti
toit-jook
8/10
teenindus
8/10
interjöör
6/10
põhiroogade hinnad:
13,50–19,90 eurot

(Äripäev)

Vaata lisaks: Restoran Kaljas, Nõmme kõrtsi võrra rikkam, Üllatused ei pruugi alati meeldivad olla

Viis lõbusat fakti patrikupäevaks

Tänase Püha Patricku päeva puhul toob Euromonitor välja viis fakti Iirimaa kahe visiitkaardi, viski ja Guinnessi õlle kohta.

1. Iirimaa on käibelt Guinnessi kolmas turg maailmas, õlle sünniriiki edestavad Suurbritannia ja Nigeeria.

2. Suurimad õllesõbrad ei elagi Iirimaal, vaid Tšehhis. Tšehhid tarbisid mullu 144 liitrit humalavett elaniku kohta, iirlased aga kõigest 111,4 liitrit.

3. Kuigi Guinness on Iirimaa õlleturul selge liider, on edumaa viimastel aastatel kahanenud ning langes mullu alla 27 protsendi. Suurimaks võitjaks on osutunud hoopis Heineken.

4. Väidetavalt pakub pea 100 protsenti Iirimaa pubidest vaadist Heinekeni, samas kui Guinnessi puhul jääb näitaja 90 protsendi juurde.

5. Iiri viski viieks suurimaks sihtturuks on USA, Iirimaa, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Lõuna-Aafrika vabariiik.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Jänkid tähistavad St. Patricku päeva
Kogu sõbrad kokku

Uus toode sortimendis - Murphy's

Murphy’s Irish Stout on maailmas teiseks enim-müüdud stout-tüüpi õlu. Murphy’s stout on aromaatne, värvilt must ning kohvilaadse mõru maitsega. Klaasi kallates jääb sellele kaunis ja püsiv vahumüts.

Stout-õlled on tumedad õlled, mille traditsioonilisel valmistamisel kasutatakse röstitud linnaseid, humalat, pärmi ja vett.

Sortimendis on saadaval purk (50CL) ja vaat (30L).

Vaata lisa siit

Lisaks uuele tootele on Inglise pudeliõlu Newcastle Brown Ale nüüd saadaval ka purgis (50CL).

Newcastle Brown Ale on väljapaistev, punaka varjundiga pruun ale-tüüpi õlu, millel on täidlane, kerge magusa alatooniga maitse. Sellel on küll tõeline Briti ale-õlle karakter, kuid samas on seda värskendav ja kerge juua nagu lager-õlut.

Sortimendis on saadaval purk, pudel ja vaat.

(Tridens AS)

Vaata lisaks:
Murphy's
Newcastle Brown Ale

Jänkid tähistavad St. Patricku päeva

Paljudele ameeriklastele nagu ka iirlastele tähendab 17. märts ehk St. Patricku päev riietuses millegi rohelise kandmist, paraadil osalemist või selle vaatamist ja pindi või kahe Guinessi õlu joomist, vahendab Bloomberg.

Sel päeval mälestatakse viiendal sajandil elanud pühaku hukku. Ligi 37 miljonit ameeriklast, kes on Iiri päritolu, peavad seda päeva oluliseks nagu ka Iirimaa viis miljonit inimest ning paljud mujalgi maailmas. Täiskasvanud ameeriklased plaanivad kulutada keskmiselt 38,94 dollarit sel päeval ehk kokku umbes 4,5 miljardit dollarit, selgus tarbimiskulutusi uuriva kompanii Biglnsighti uuringust.

Igal aastal külastab enam kui miljon põhjaameeriklast Iirimaad, kulutades selleks umbes 731 miljonit eurot.

Iirlased on tähistanud St. Patricku päeva alates üheksandast sajandist, kuid New Yorgis toimus esimene paraad sellel puhul 1762. aastal.

(Äripäev)

Vaata lisaks:
Kogu sõbrad kokku!
Rohkem kallamine kui joomine
Guinness

Iiri pubi Sweet Rosie peab aastapäevapidu

Pärnu kesklinnas asuv Iiri pubi Sweet Rosie tähistab sel nädalal neljapäevase peoga oma esimest aastapäeva, kui kõrtsi lavalt käivad läbi väga eriilmelised artistid eesotsas Eesti rokiklassiku The Tuberkuloitediga.

“Oleme leidnud Pärnus oma niši ja tagasiside on olnud normaalne,” tõdes pubi juhataja Margus Jürima. “Alati saab paremini minna, kuid oleme rahul. Pubi on popp nädalapäevast hoolimata. Näiteks naistepäev oli meil üsna täis ja oma kuulajaskonna on leidnud kitarrikolmapäevad.”

Klientidelt tagasisidet saanud Jürima teada hindavad kunded nii pubi iirilikku miljööd kui näiteks suurt õllevalikut.

“Meil on esindatud kõik tuntud õllemaad,” kinnitas Jürima. “Nii on meil vaadiõlut Eesti kõrval Iirimaalt, Saksamaalt ja Tšehhist. Oleme proovinud ka Iiri toite sisse tuua, kuid need ei lähe eestlastele eriti peale. Iirimaal on väga levinud pajaroad, mis koosnevad peamiselt köögiviljadest. Samuti on popid krõbekartulid Iiri moodi. Kui neid veel võetakse, siis pajaroast hitti ei kujunenud. Eestlane jääb eestlaseks: laual olgu ikka liha ja kartul.”

Kolmapäeval hoo sisse saaval Sweet Rosie aastapäevanädalal plaanib pubi oma menüüd uuendada.

Peamine on aga, et kolmapäevast laupäevani saab bändi saatel korralikult pidutseda. Nii teeb kesknädalal otsa lahti Olavi Kõrre ja peo ajal pakutakse klientidele Inglise õlut. Neljapäeval esineb ansambel Untsakad ja esindatud on Saksa õlu, reedel on Eesti päev ansambliga The Tuberkuloited ja Eesti õllega ning laupäeval esitab Tempera Iiri muusikat ja pakutakse Guinnessi.

Üllatusena on igal päeval laudadel tantsutüdrukud, kes aitavad pidu käima tõmmata.

Kõik üritused on tasuta.

Tulevikuplaanidest rääkides lubas Jürima avada tänavu suvelgi maja ees terrassi. “Eelmisel aastal oli terrass väga populaarne ja tänavu on meil linnavalitsuse luba selleks juba olemas,” kinnitas ta. “Suveks on veel mõtteid, kuidas minna kaasa linnas toimuvate suurüritustega, aga kuidas täpselt, on veel lahtine. Muusikaliselt oleme ajanud roki ja Iiri muusika rida ja see suund jätkub.”

Hiljuti filmis Sweet Rosie’s oma linateost “Euroopa psühho” Kadri Kõusaar.

“Kõusaar käis siin varem söömas ja talle meeldisid miljöö ning interjöör,” rääkis Jürima. “Eks näis, kui palju siin filmitust filmi jõuab. Aga filmitegijad lubasid meid lõputiitrites ikka tänada. Eks ta mingil määral ju reklaam ole.”

Mullu Sweet Rosie avanud Vana Villemi pubikett Pärnus lähitulevikus rohkem suuri investeeringuid ega muutusi ei plaani. Rõhk on olnud muudel linnadel.

Nii uuendati hiljuti Kuressaares pubi Mõnus Villem. Täiesti valmis said Tallinna pubid Dubliner ja BB Keller. Suvel peaks võtma uue ilme Vana Villemi pubi pealinnas.

(Pärnu Postimees)

Vaata lisaks:
Vana Villem avas Pärnus kolmanda pubi
Sweet Rosie Irish Pub
Pärnu kui kuurort - sede on puhkus, baar, muusika

Õlu passib ka shokolaadikoogi kõrvale

Eesti ainus õllesommeljee Kristjan Peäske kinnitab, et täpselt nii, nagu iga roa kõrvale leiab sobiva veini, pole ka toitu, mille saatjaks ei passiks ükski õllesort. Mõni kesvamärjuke istub imehästi isegi halvaa, šokolaadikoogi või karamellimaiuse peale rüüpamiseks.

Teadlik veinijoomine on üha tuure koguv trend, ent kui paljud inimesed teavad, et õlugi pole pelgalt karastav keelekaste, mis on lahutamatu küüslauguleibadest ja soolaubadest? Eesti esimene õllesommeljee Kristjan Peäske julgustab restoranis kelnerilt tellitud roa juurde õllesoovitusi küsima ja jagab järgnevalt Õhtulehe lugejaile õpetussõnu, millega Eestis levinumaid õlletüüpe kombineerida ja kuidas neid serveerida.

Õlle joomisel ja külalistele pakkumisel on mõned üldpõhimõtted. Esimene reegel on: ära joo õlut otse pudelist või purgist, vaid vala see klaasi, sest nii on tunda joogi aroomi ja pool selle maitsest ei lähe kaduma. Klaas tuleb panna alusele, kuna õlu on külm ja ruum soe ning klaasile tekkinud kondensvesi rikuks lauda. Õlut peaks serveerima vahetult pärast väljakallamist, et vahukord kohev püsiks. "Eriti hea on, kui õlleklaas serveeritakse koos naeratusega. See jääb tihti puudu," lisab Peäske.

Lagerid tasakaalustavad soolasust ja vürtsikust

Eestis vaieldamatult populaarseimad heledad lager-tüüpi õlled ehk premium-õlled sobivad oma värskusega hästi tasakaalustama soolasust ja vürtsikust. Näiteks mekib säärane õlu suurepäraselt koos teravamaitseliste Aasia ja Mehhiko roogade, barbeque-liha ja pitsa, aga miks mitte ka eestimaiste sprottidega. Kõrvale ampsamiseks passivad ka kõik klassikalised soolased õllesnäkid, mida pubimenüüd pakuvad ? la küpsetatud kartulikoored ja kanatiivad. Kõne alla tulevad kõik soolased kergemad road. "Me otsime kergema õlle kõrvale kergemat toitu," selgitab Peäske.

Viimane kehtib ka pils-tüüpi tugeva humalasisaldusega heleda õlle kohta. Sellega istuvad aga iseäranis hästi magushapud road, mis eriti iseloomulikud Aasia köögile. "Natuke mõrkjas hakkab hapukasmagusaga väga hästi koos mängima. See annab hapule ja magusale kolmanda nüansi juurde – toit muutub huvitavamaks," põhjendab Peäske. Hea valik on ka grillkala, mereannid ning sushi koos sojakastme ja wasabi’ga.

Kallates heledat õlut pudelist või purgist, tasub klaas keerata 45kraadise nurga alla ja täita algul pool klaasi, see siis püsti tõsta ja ääreni täis valada. Nii tekib joogile vahumüts, mis võiks olla kahe sõrme paksune. Valada tuleks rahulikult, aga mitte liiga aeglaselt, sest siis ei moodustu hiljem kohevat vahukihti. Kui serveerida külalisele, peab pudelilogo valamise ajal tema poole jääma.

Vaadistki on tarvis õlut ammutada suhteliselt aeglaselt. Klaasi kaldenurk olgu ikka 45 kraadi ja klaas ise kraani vastas, kuna muidu tekib vaht õlle kukkumise tõttu liiga vara. Vaht tuleb peale lasta alles lõpus kraani tagasi vajutades – forsseeritud gaas tagab selle, et vahumüts ei vaju kümne sekundiga kokku. "Vahuga õlu on pehme, mahe, sametise tekstuuriga. Vahuta õlu näeb välja nagu piss ja maitseb nagu agressiivne jook," õpetab Peäske.

Kerge ja mahe tume lager-õlu maitseb mõnusalt koos guljaši, kuumsuitsukala ja barbeque- või grillkanaga. Peäske soovitab ka räime tomatiga, kuna õlu seob end tomatimaitsega nii hästi kokku, et kala maitse kaob üldse ära. Samuti klapivad sellise õllega klassikalised Eesti juustud ja suitsujuustud, kuigi nad vajavad kõrvale midagi magusat, näiteks sibula- või tomatimoosi. Magushapu mekiga õlu ja magushapu toit moodustavad õllesommeljee sõnul harmoonilise koosluse.

Kui premium- või pilsner-tüüpi õlle maitse jääks magusa üle domineerima, siis porter taandub delikaatseks saatjaks.

Tumedat õlut serveeri punaveiniklaasist

Kerge karamelli- ja šokolaadimekiga rüübe on ideaalne jook tummise šokolaadikoogi või karamellimagustoidu, aga ka halvaa kõrvale. Jäätistest soovitab Peäske eriti leivajäätist. Nagu kerge õlu passib kergemate toitudega, nii istub täidlane tume õlu kauaküpsetatud pajaroogadega. Hapu on täiesti vastunäidustatud: näiteks kui šokolaadikoogis on kirsid, tuleks kõrvale juua puuviljadega maitsestatud õlut.

Kui kerget heledat õlut juuakse peaaegu külmkapitemperatuuril, siis tumedat õlut ka laotemperatuuril – umbes 16 kraadi –, kui tahetakse, et maitse tugevamini tunda oleks. Teravama maitseelamuse nimel tasub tume õlu ka valada suurde ümarasse õllepokaali või Burgundia veini klaasi: kuna pokaalist juuakse, nina klaasis ja pea taha kallutatud, pääseb aroom mõjule ja õlu voolab otse suhu, nii et kogu suu on sellega kaetud (jalata klaasist juues juhib inimene joogi keeleotsale ja neelamise ajaks on õlle maitse suus juba teiste maitsetega segunenud). Et tumedal õllel moodustub vaht teisiti kui heledal, pole tarvis klaasi valamise ajal kallutada.

Galeriid näed siin

Õlut on keeruline pakkuda

"Õlle serveerimine võib olla keerulisem kui veini serveerimine. Veini serveerimine on väga lihtne – võtan punni maha ja hakkan valama. Aga näiteks nisuõlle puhul pean ma teadma, et enne on vaja teha üks liigutus," seletab Kristjan Peäske.

Nisuõllepudel tuleb enne õlle väljavalamist korra aeglaselt pahupidi keerata, et seistes põhja vajunud vilja maitse ülejäänud joogiga taas seguneks. Nisuõlu peab serveerides olema kergelt hägune.

Risti vastupidi tuleb toimida elus õlle ehk pastöörimata ja kurnamata õllega, sest sadestunud pärm peabki pudeli põhja jääma. Peäske ei soovita põhja üldse välja valada. Elus õlut serveeritakse väga rohke vahuga.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks:
Kontrolörid alustavad serveerimise hindamist
Õllesommeljee toob kultuuri muutusi
Kuidas pakkuda õlut?
Nii tuleb serveerida!
Eesti esimene õllesommeljee edendab kultuuri
Tumedast õllest köögis ja klaasis
Õllest, toidust ja serveerimisest
Soe õlu krampide peletamiseks

Iga teine Saku õlu läheb riigist välja

Saku Õlletehase tegevjuhi Margus Kasteina väitel tõi ettevõtte majanduskriisist välja eksport ning tänaseks läheb piltlikult iga teine toodetav õlu riigist välja.

«Täna Saku Õlletehas ekspordib oma partneritele umbes 50 protsenti kogu toodetavast mahust. Iga teine õlu läheb välja,» lausus Taani ettevõtte Carlsberg A/S gruppi kuuluva õlletehase tegevjuht tööandjate keskliidu konverentsil «Tuulelohe lend».

« Loomulikult on seal sees ka madala lisandväärtusega grupisisest tööd, kuid lisandväärtuses ei ole küsimus. Küsimus oli kriisi ajal ellujäämises,» lisas Kastein. «Seda küll keegi avalikult ei räägi, aga grupi sees toimib ka sisemine konkurents.»

«Igal kriisil on lõpp ja sealt väljuvad ettevõtted, kes kriisi ajal investeerivad inimestesse, tehnoloogiatesse, turgu,» sõnastas Kastein Saku Õlletehase õppetunni majanduskriisist.

(Postimees)

Vaata lisaks: Saku on konverentsi "Tuulelohe lend" suurtoetaja, Minister tänas Sakut, Margus Kastein - Saku uus juht, Saku hoiab õlleturu liidrikohta

Kogu sõbrad kokku!

Guinness on valmis meisterdanud muheda ja britiliku õllereklaami, et sõbrad Patrikupäeval ikka pubis kokku saaksid.

Videot saad vaadata siin

---------------------------------------------
Patrikupäev - 17. märts

Püha Patricku päeva on eestlased hakanud tähistama 1980. aastatel linnades iiri muusika ja kultuuri tõusulainega, hiljem ka seoses iiri pubide asutamisega. Päeva tähistatakse muusika kuulamise ja õllejoomisega, eelistatud on Iirimaa õlled. Õnn ootab ees neid, kes kannavad ristikheinalehe kujutisega märke ja rohelist värvi rõivaid - siis pole kaaskodanikel õigust neid näpistada.

Algselt ei tähistatud Iirimaalgi patrikupäeva suurte pidustustega, vaid paraadide ja karnevalide tava sai alguse Ameerikast, sinna rännanud iirlaste eestvedamisel. Esimene selline üritus peeti 1737. aastal Bostonis. Sealt kandus suurejoonelisem tähistamine tagasi Iirimaale, kus tänapäeval toimub Dublinis peaparaad, süüakse suppi, juuakse Guinnessi õlut, kantakse ristikut nööpaugus või mütsil ja pühitsetakse rohelist värvi.

(folklore.ee/berta)

Vaata lähemalt siit

(EBG)

Jüri Vlassov: joon päevas ca kümme õlut!

Näitleja ja meie muusikaajaloo fenomeni Kuldse Trio asutajaliige Jüri Vlassov rääkis Nelli Teatajale, et on jätkuvalt igati suur õllesõber. "Õllejoomine on minu nõrkus küll. Ei tea, kust tulnud. Täielik õllesõltuvus," tunnistas mees.

"Umbes 10 õlut päevas läheb. Kuna ise autoga ei sõida. Saksamaal ja Tšehhis joovad rohkem. Kui on mingi tähtsam asi ees, siis ei võta üldse," täpsustas ta.

"Õlledest olen veendunud A. Le Coqi pooldaja. Hiljuti avastasin ka Saku õlle. "Praha" on täitsa joodav õlu. Kuigi teinekord olen joonud 10-20 õlut, pole mind kunagi purjus nähtud."

Aga mis on saanud Kuldsest Triost? Kas lähiajal on plaati või esinemisi oodata?

"Ei no me ikka tegutseme. Praegu kahekesi, nii nagu kunagi alustasime," selgitas Jüri.

"Plaati pole plaanis välja anda. Tahetakse kuulata omaaegseid hitte, uut teha on suht mõttetu.
Hoolimata sellest, et oleme praegu kahekesi, on nimi ikka Kuldne Trio. ERSO on ju ikka ka ERSO, sõltumata sellest, kui palju inimesi koosseisus on."

"Kuldne Trio on firma nimi, see on kinnitatud, see on patenteeritud.
Kontserte ikka tilgub, keskmiselt kolm-neli kuus. Pärnus on millegipärast vähem, Tallinnas ja Saaremaal.

Viimati esinesime Maardus, venelaste vastlatel, "maslennitsal". Tegime vene laule eesti keeles. Tallinnas esineme "Sossi" klubis."

Täismahus artiklit saad lugeda siin

(Delfi)

Vaata lisaks: Õlletehasel jookseb juubeliaasta

Saku: reklaami eesmärk ei ole panna jooma

Saku õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm ütles kommenteerides Lauri Beekmanni arvamust, mille kohaselt võib naiste seas üha enam levivas alkoholilembuses süüdistada naistele suunatud reklaame, et reklaami eesmärk ei ole panna vaatajat rohkem tabima ning naised teevad oma otsuseid ka ilma selleta.

Ärmi sõnul joovad ka mehed sama palju siidrit kui naised ning Saku õlletehase portfellis pole ükski toode ainult sihipäraselt naistele suunatud. «Tootearenduse keskmeks on siiski maitsete varieerimine, maitseomaduste parandamine, pakendite uuendamine ning paljud teised soolistest iseärasustest mittesõltuvad aspektid,» selgitas ta.

Ärmi sõnul on väide, et naiste alkoholitarbimises on peamiselt süüdi reklaamid, ilmselt liiga must-valge. «Naiste nimel julgen arvata, et oleme võimelised tegema iseseisvaid otsuseid ka ilma reklaami mõjuta,» ütles ta.

Veel on turundusdirektori sõnul ekslik väita, et alkoholireklaami eesmärk on panna vaatajat rohkem tarbima. «Ei ole. Alkoholitootjad tegutsevad selle nimel, et alkoholi ei kuritarvitataks. Liigtarbimine on halb kõigile, nii ühiskonnale kui tööstusele.»

Turundusdirektor selgitas, et alkoholi kuritarvitamise vastu võitlemine on ka Saku õlletehase pikaajalistes plaanides. Näiteks võetakse osa sotsiaalset vastutustunnet evivatest projektidest, kas siis spordi toetamise näol või tõetatakse otseseid kampaaniad, mis saadavad selge sõnumi («Kui jood, ära sõida»; «Kui jood, ära uju»).

Ärmi sõnul on reklaami eesmärk eristada toodet konkurendi omast ja mõjutada ostuotsust konkurendi toote asemel enda toote kasuks.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Alkohol ja limonaad sarnases pudelis = probleem?
Tarmo Noop: reklaam ise ei pane kedagi jooma
Kergem on keelata kui mõelda
Saku: tarbija valib poes õlut pakendi järgi
Viira ja Kõusaar tunnistavad suurt õllelembust
Üha enam ettevõtteid ühineb ennetusega
Eestimaine hind soodustab joomist

Õlu ja limonaad sarnases pudelis = probleem?

Tartu kaubamaja ees oli selline stseen: kaks umbes 9-aastast poissi löövad kolinal kokku A. Le Coqi uusi klaasist limonaadipudeleid ja naljatavad õllejoomist pudelitest, mis on kujult samasugused kui siidril ja maisiõllel. Kas te näete midagi muret tekitavat selles, kui joogitootja villib alkoholi ja laste limonaadi samadesse pudelitesse?

Vastab Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi sotsiaalse kommunikatsiooni vanemteadur Margit Keller:

Esmapilgul tundub muidugi, et ühel ettevõttel ei ole mõistlik brändida oma karastusjooki nii-öelda õlle kuube. Näited pudeleid kokku löövatest lastest ei ole just julgustavad.

Samas paistab, et tegu on seni Limpa limonaadina tuntud joogi ümberbrändimisega traditsiooniliseks limonaadiks. Klaaspudel, täiskasvanulik sildikujundus ja toote tutvustus veebis annavad aimu, et pigem on mindud püüdma Limpa sõprade vanemaid.

Kas ja milliseid ohte näete selles, kui alkohol ja limonaad on müügil samasugustes klaaspudelites?

Kui teha otsing Google’i piltides karastusjookide ja õllepudelite kohta, selgub, et selline kõhn pudel on juba ammu mõlemas tooterühmas kasutusel. Siiski vähemasti Eestis ei ole karastusjoogi ja õlle samasse pudelisse panek sama tootja poolt just väga levinud.

Kindlasti leidub piisavalt lapsi ja varateismelisi, kes saavad sellest pudelist inspiratsiooni õllejoomise (esialgu) kujutlemiseks.

Eesti turg on nii toodete, reklaami kui muude sümbolite mõttes niigi alkoholist küllastunud, lapsi ja noori rünnatakse alkoholivõrgutusega üsna noorest east peale.

Ma ei kiida A. Le Coqi otsust heaks, aga Eesti üldist alkoholi müügi ja turunduse konteksti vaadates ei tundu see olevat väga suurt kultuurimuutust tekitav samm.

Kuulnud kaubamaja ees aset leidnud stseeni kirjeldust, kas te ei arva, et limonaad ja alkohol samasugustes pudelites annab noortele valesid signaale?

Vastab A. Le Coqi juht Tarmo Noop:

Ma arvan, et ei anna.

Toote pealt on selgelt näha, millega on tegemist. Samamoodi võib mis iganes pakendi kohta öelda. Plastpudelis ja purkides on ka nii õlu kui karastusjoogid.

Miks villite limonaadi ja alkoholi ühesugustesse klaaspudelitesse?

Iga formaadi jaoks on sisuliselt vaja eraldi liini. Ei olegi võimalik erinevaid pudeleid teha. Aga mis vahet seal on, kas pudel on selline või teistsugune? Arvata, et keegi ostab limonaadi pähe siidrit, on ikka väga vägivaldne. Kui meie oma reklaamis mängiks, et joome siidrit, siis oleks see taunitav, aga limonaadireklaam on hoopis teine.

(Tartu Postimees)

Vaata lisaks:
Tarmo Noop: reklaam ise ei pane kedagi jooma
Alkoholivaba õlu ja siider pole mõeldud lastele
Kergem on keelata kui mõelda
Vanainimestelt küsitakse dokumenti

Maailma suurim õlletootja priskelt kasumis

Firma lipulaeva ehk Budweiseri brändi hea müük aitas Anheuser-Busch InBev-il teatada neljanda kvartali tulemustest, mis lõid selgelt analüütikute prognoose.

Korrigeeritud EBITDA kasum kerkis aasta varasemalt 3,9 miljardilt dollarilt läinud aasta neljandas kvartalis 4,2 miljardi dollarini, vahendab Bloomberg õlle Stella Artois' tootja pressiavaldust. Analüütikud prognoosisid keskmiselt 4,1 miljardi dollarilist EBITDA kasumit.

Firma neljanda kvartali puhaskasum tõusis 1,9 miljardi dollarini, mida on kaks korda rohkem kui 2010. aastal. Kvartaliga kasvas firma käive 9,87 miljardini. Jättes ülevõtmised välja, kasvas käive 5,7%, mis jäi analüütikute prognoositud 6,2% alla.

"Võrreldavad käibekasvu numbrid olid enamasti ootustega kooskõlas ning kasumimarginaalid olid selgelt üle ootuste, kuid käive oli pettumust valmistav," ütles kirjas klientidele Liberum Capitali analüütik Pablo Zuanic. "Üldiselt tundus firma selle aasta kommentaar käibele positiivne," lisas Zuanic.

Investorid tervitasid tulemusi. Maailma suurima õlletootja aktsia tõusis Brüsseli börsil 2,86%, 52,33 euroni. Sel aastal on firma aktsia 10,64% kallinenud.

(Äripäev)

Vaata lisaks: Õllepruulijad Aafrikat avastamas, Briti firma ostis Austraalia gigandi, Maailma müüduim õlu on Snow

Köögikubjas Rantanen naaseb teleekraanile!

"Köögikupja" eetripaus kestis kaks ja pool kuud, õnneks on Juha Rantanen aga taas tegutsema hakanud.

Teleajakiri Nädal kirjutab, et teise hooaja avasaates on soomlasest restoranispets Tallinna vanalinnas, kus avati üsna hiljuti šiki kujundusega Brewery Õlleklubi. Omanikud kutsusid Rantaneni appi, et tehtud investeeringud tagasi teenida ja rahvas majja saada.

"Minu eesmärk on muuta söögikultuuri Eestis," sõnas Rantanen. Ta ütleb, et ei soovi ühtki kohta, millele on oma abikäe ulatanud, poriga loopida.

Teine hooaeg stardib Kanal 2 ekraanil järgmisel neljapäeval kell 20.

(Õhtuleht)

Vaata lisaks: Piprane "Köögikubjas" alustab hooaega, Eesti häda: palju udupeeni restorane, Kuidas head restorani ära tunda, Millega kõrtsid peibutavad

Saku pruulib rajaja auks õlle

Saku Õlletehas toob täna turule Eesti õllekultuuri rajaja ja Saku Õlletehase asutaja Karl Friedrich Rehbinderi auks pruulitud ajaloolise maitsega heleda õlle Karl Friedrich, mille loomisel on võetud eeskujuks Saku ajalooliste õllede maitse.

„Saku Õlletehas on pikkade traditsioonide ja ajalooliste väärtuste edasikandja, seetõttu panustasime Karli õlle loomisesse hulgaliselt sajandite vältel kogunenud teadmisi,“ rääkis Saku Õlletehase turundusdirektor Kadri Ärm.

„Karl on lihtne hele õlu, selline nagu üks tõsine Eesti õlu on olnud aastasadu. Pole ei luksuslikku aroomibuketti, peeneid humalasorte, trendikat värskust vms. On vaid hoolega valitud odralinnased, vesi, humalad, pärm ja Saku õllemeistrite kogemused,“ selgitas Ärm.

Karli teeb eriliseks maitses tuntav magus “leivane” alatoon. Selle maitsenüansi saavutamiseks kasutatakse Karli pruulimisel erilist madala käärimisastmega meskimise režiimi, mistõttu säilib õlles tavapärasest rohkem suhkruid. Kui tavalise õlle puhul käärib enamik suhkrutest alkoholiks, siis Karli puhul on õlles suhkruid sedavõrd rohkem, et seda on ka maitses tunda.

Ärmi kinnitusel ongi Karli maitse „leivane“ alatoon traditsioonilise õlle eripära, mida ei ole püütud tänapäevaste moodsate nippidega õllest välja võtta või varjutada. „Lisades sellele erilisele maitsele õige koguse humalat ja Saku õllemeistrite kogemused, on tulemuseks ehtne ja ehe traditsioonilise õlle maitse. Hea tunne on pakkuda tarbijatele võimalust saada osa millestki ehedast,“ rääkis Ärm.

Karl ei tee õllesõpradel vahet nende rahakoti paksuse, elustiili või muude uskumuste põhjal. Kui enamik õllesid on endale valinud mõne konkreetse sihtgrupi, kellele püütakse eriti meeldida, siis Karl võtab hea meelega enda sõpraderingi kõik arukad ja tegusad inimesed, kes oskavad hinnata lihtsuse võlu.

Saku Õlletehase sünniaastaks loetakse 1820. aastat, mil Saku mõisa tollane mõisahärra, Karl Friedrich Rehbinder, asutas mõisa juurde õllekoja. Dokumentaalselt on tõestatud, et esimene keeduperiood Saku õlleköögis toimus 1820. aasta oktoobris. Ehkki kirjalikke materjale Saku erinevate õllede retseptide kohta on säilinud vähe, on suure tõenäosusega selle sama, 19. sajandi alguses loodud ja aegade jooksul lihvitud retsepti alusel pruulitud õlut müüdud erinevate riigikordade ajal Saku Õlletehase sünnist saati.

Karl jõuab poodidesse juba käesolevast nädalast, toote pakenditeks on 0,5L pudel, 0,5L purk ja 0,33L purgi 8-pakk. Hinnaklassilt hakkab Karl olema võrdväärne teiste populaarsemate Saku õllede Saku Originaali ja Rockiga.

(Saku Õlletehas)

Vaata lisaks: Karl Friedrich, Pildigalerii tutvustuselt, Õlletehased trumpavad üksteist üle

Viinajoomine on tunduvalt kallimaks läinud

Nagu selgub Maailma Terviseorganisatsiooni hiljutisest uurimusest, on Eesti inimene endiselt tubli alkoholitarbija, olles joomise koha pealt maailmas auväärsel kuuendal kohal.

Lähinaabritest on Venemaa paar kohta eespool ja tõeliseks üllatuseks Soome tunduvalt tagapool.
Ammust ajast on teada, et korralik kärakamees joob kõike, mida on, võtab ikka õlut ja viina segamini, siis on efekt tunduvalt parem. Noh oled seejärel mõni päev või nädal tõsises pohmakas, mõni asi...
"Õlu on minu jaoks mikstuur. Karastusjook, mis mõnikord ajab karvad turri..." iseloomustab 40ndates bussijuht värvikalt õlut, pidamata seda sugugi alkohoolseks joogiks.
Küi küsisin healt sõbralt, kes aeg-ajalt üha paremaks muutuva eesti elu pingeid osavasti viinaga maandab, kust tema saab odavamat õlut ja viina, oli vastus kärme tulema:
"Külmkapist lihtsalt võtad. Praegu ei taha ma alkoholist midagi kuuldagi, nädalavahetusel jõime kaks päeva järjest, alustasime "Kännu Kukega".

Suurima alkoholivaliku leiab Regaliast
Teine tuttav üritas antud teemal samuti naljatada: "Koplis, põranda all, on viin kõige odavam!"
Kõige asjalikuma vastuse sai endiselt kõvalt viinamehelt, kes nüüd juba aastaid enam ei joo. "Kindlasti on kõige odavam alkohol "Araxese" ja "Regalia" müügikettides, eriti viimases on ilmselt ka Tallinna kõige suurem valik."
Et võrdluspilt natuke paremini välja tuleks, helistasin ka oma armsale tüdrukule, kes hetkel Moskvas töötab ja palusin tal uurida, kui palju maksab odavaim õlu ja odavaim viin "maailma pealinnas". Selgus, et õlle hinnas Eestis ja Venemaal suurt vahet ei märkagi.
Moskvast saab poest odavaima õlle kätte 30 rublaga, ümberarvestatult ligi 0,75 eurot. Viina hinnas on aga suur vahe. Kõige odavam vodka maksab Moskvas 110 rubla, 2,70 euro kanti, mis poole odavam kui meil.

Poolikut alla viieka ei saa
"Nelli" ise võttis õlle-viina hindadest Tallinnas selgema pildi saamiseks kõigepealt ette väiksema alkoholipoe Lembitu tänava ja Kauka nurgal. Lahke müüjanna seletas, et nende klientidel kindlat viina või õlle maitseeelistust pole. Kõiki sorte ja erinevas suuruses pudeli­tes/purkides pidi võetama.
Muidugi, nagu me kõik ammu teame, pole ei viin ega õlu Eestis enam kuigi odavad, eriti pärast viimast alkoholiaktsiisi tõstmist. Ja nõukogude-aegsed üliodavad 4 rubla12 kopikat maksnud viinad on juba täielik ajalugu.
Hindu esimeses ettejuhtunud poes vaadates tundus taskukohasem olevat "vana hea", lihtsa kujunduse ja nimega Laua Viin, vaesustunud maarahva kindel lemmik. 0,2 liitrine minipudel maksis 3,15 eurot, klassikaline pooleliitrine formaat 5,10 eurot ja 0,7ne suur pudel 8,54.
Loomulikult oli poes saadaval see tuulikupildiga viin, mida me "kõik vötame mönuga". TV-st tuttav Saaremaa viin pooleliitrises pudelis maksab 7,14 eurot.
Kalleimaks pakutavaks viinaks oli liitrine vene viin "Russkii Standard", mille eest tuleb välja käia koguni 26 eurot.

Odava­mad õlled jäävad eurost allapoole
Õllede sortiment oli kah selline enam-vähem, kuigi mulje jäi, et domineerisid just Saku õlled.
Kõige odavamaks Saku Pilsner, pooleliitrine pudel maksis veidi alla euro - 94 senti.
Purgiõlledest olid nii Saku Hele kui Saku Originaal Ehe ühe hinnaga - pool liitrit 1,28 eurot. Välismaise päritoluga õlledest jäi silma taanlaste eliit "Tuborg". 0,33 liitrine pudel maksis 1,02 eurot.
Kui suurem õllejoomine suurema seltskonnaga plaanis, siis tuleks raha kokkuhoidmise eesmärgil ilmselt osta õlut ainult 2-liitristes plastikpudelites. Saku Presidendi õlu sellises koguses maksis 2,26 eurot.

Maximas tasub viina ja õlle järel käia
Reeglina on Maxima keti poodides suur sortiment alkohoolseid jooke ja tarbijasõbralikumad hinnad. Pensionäridki võivad siit vähemalt korra kuus, "pinsipäeval", kerged tropid teha...
Pudelis Saku Originaal (0,5 liitrit, kangus 4,6%) on kõige odavam - 0,59 + 0,08 (panditaara).
Rokimeeste hulgas soositud ja kangem pudeliõlu Saku Rock (0, 5 liitrit, 5,3%) maksab 0,87 + 0,08.
Üheks kallimaks õlleks Maximas on välismaine Zipfer originaal (0, 66 liitrit, 5,4%), maksab 1,29 + 0,08.
Viinade müügi osas on Maximas tegu omamoodi novaatoritega. Pole nagu kuskil mujal varem näinud, et viina müüakse ka topsikaupa! Umbes sellises pakendis nagu minijogurteid tavaliselt müüakse.
Selline tops Talu viina (10 cl, 40%) maksab ainult 1,26 eurot. Võtkem vabalt "Sto gram dlja hrabrosti" ehk sada grammi julgustuseks, nagu vene ajal moes öelda oli. Kokkuvõttes ju igati tore, puruvaenegi mees saab oma viimaste veeringute eest ju pitsikese (peaparandust) kätte...
Laua Viina lapikpudel, 200 ml, maksab 3, 09. Samuti suhteliselt odav ja vaesemale napsimehele jõukohane. Viin Monopol, 350 ml, maksab 4,19. Kangust mõlemal nagu ikka need keskmised 40 kraadi.
"Poolikutest (0, 5 liitrit) tundub üheks nõutavamaks keskklassi viinaks olevat rahvusvaheliselt tuntud ja kõrgelthinnatud Stolichnaya Premium 40%, hinnaklasski kõrgem, maksab juba 8,59 eurot.
Sellest veelgi kallimad on Russian Standard Vodka 40%, poolik maksab 12,35 eurot ja samas koguses Rootsi viina Absolut Vodka 40% eest tuleb välja käia juba 16,89 eurot.

Sadamapubis Saku monopol
SadaMarketi esimesel korrusel olev pubi on populaarne õllejoomiskoht peamiselt soomlaste hulgas, kuigi seal võtavad teinekord "aja maha" ka laevaleminekut ootavad või Helsingist just saabunud eestlased.
Baarmani sõnul joovad soomlased nii õlut kui longerot, hind on üks, 4,90 eurot.
Lahtise õlle kogus on ainult veidi suurem, kuna seda valatakse klaasi täpselt üks pint, 0,6 liitrit.
Valitseb Saku Õlletehase monopol. Valikus on Saku Originaal, tumedad sakud ja saku kullad, viimased on ainult pudelis.
Kes eelistab kangemat kärakat, võib viina puhul valida pitsi Viru Valge või Russkii Standardi vahel. Hinnavahet neil pole, 4 cl mõlemal on 3,60.

Viru keskuses joovad soomlased kõik õlled ära
Linna keskel, Viru Keskuses asuva kohviku Bestseller õllekaardil ainuvalitseb taas A Le Coq. Pool liitrit A Le Coq õlut maksab 2,80, mis kesklinna kohta on üsna mõistlik hind.
Päris viimastel kohviku lahtioleku tundidel nädalavahetustel pole sinna hea mõte õlut nautima minna. Võib juhtuda, et soomlased on selleks ajaks kõik kohviku õlled ära joonud.

(Nelli Teataja)

Vaata lisaks: Soomlased Eestis enam viina ei osta, Maksuvaba 300 euro eest kaupa, Põhjamaadest joodi enim Eestis, Õlu on odavamaks läinud, Jõulukuul eelistati A. Le Coq'i, Soomes tõuseb õlle hind

Nõmme kõrtsi võrra rikkam

Vaikne, roheline ja rahulik Nõmme on saanud juurde veel ühe pubi – sedapuhku Von Glehni nimelise. Asub see otse Buldogi pubi vastas. Kui kesklinna poolt tulema hakata, siis natuke maad Alfredi pubist edasi, pisut enne Hiiu pubi ja Hiiu õlletuba.

Söögi- ja joogikulutuuril on Nõmmel pikk traditsioon, juba sada aastat tagasi hindasid pealinlased seda kui lõbusate väljasõitude ja pummelungide korraldamise kohta. Palais Royal, Silva, Madrid, Faun, Tokio, Lucullus, Maxim – missuguseid fantaasiarikkaid nimesid on Nõmme kõrtsid läbi aegade kandnud!

Ja nüüd siis lõpuks on omanimeline pubi Nõmme rajajal von Glehnilgi. Asub see nn Kahro majas, samades ruumides, kus eelmise sajandi 30. aastatel oli piduliku nimega lihapood Liha­tsentraal nr 7.

Maskuliinse ilmega pubi. Uus kõrts on tõeline meestekas, rohmakas, ilma ilu ja ilutsemiseta. Ajaloolise järjepidevuse huvides on seintel mõned vanad fotod Nõmme südamest, Kahro majast ja turuhoonest, paari väikse aknaaluse lauakese peal isegi laudlinad ja paberist pitslinikud, aga ei midagi rohkemat, mis söömist, joomist ja peopidamist segaks.

Keldriruum on puhtalt maskuliinne: jalgpallitrofeed, võimsad sohvad, teleriekraanid. Päevasel ajal tuleb muusika Star FMist ja seda jagatakse liigagi külluslikult. Omaette elamus on näha fotodel peaaegu sama, mis aknast paistis, ainult ligi sajand varasemast ajast.

Menüü lühike variant on kirjas tahvlil, pikk ja arendatud versioon aga lihtsa kujundusega kokkuköidetud paberilehtedel. Algab menüü, nagu ikka, õlle-, veini- ja viinasuupistetega, lõpeb marjakisselli ja šokolaadikoogiga. Ei ülearu pikk, ei liiga lühike, mitte just keeruline, aga mitte ka primitiivne.

On lõhet, aga on ka räime, mitut moodi siga, aga ka vana kooli hakkbiifsteeki munaga. Kui poleks tegemist Nõmme õllekaga, võiks öelda, et Kohila keskmine.

Peajagu keskmisest üle. Nii kui esimese roa lauale saime, oli selge, et keskmisest ollakse Von Glehnis tublisti üle. Selge leemega kalasupp polnud iseenesest midagi erilist – natuke punast kala, valget kala, porgandit ja sibulat –, aga maitse oli ilus, puhas ja rikkalik. Supi juurde saime tuliseid, otse ahjust tulnud kukleid ja toredasti maitsestatud ürdivõid.

Ka praed olid maitsvad. Nii seakarree punase kapsa, veinikastme ja kartulipüreega kui ka grillitud veisemaks loorberikastmega olid toredad rammusad road, korralikust toorainest ja ausalt tehtud: liha värske, parajalt mahlakas, kastmed liha maitset toetamas, lisand särtsu andmas. Kartulipuder oli tehtud korralikust kartulist ja tõenäoselt sisaldas see tublisti võid.
Ja mis ühe pubi juures vaat et kõige olulisem – korralikku Leffe vaadiõlut sai korralikust Leffe klaasist (ja Aura õunamahla Aura klaasist, mis ju ka märkimisväärne saavutus). Nädalalõputi mängivad Nõmme kõrtsis nagu sada aastat tagasigi pealinna muusikud. Nii et Von Glehnil jätkub argumente, millega naaberpubide kliente üritada üle lüüa.

Von Glehn
Aadress: Pärnu mnt 326, Tallinn
Avatud: P–N 11–24,
R–L 11–2
19 punkti
toit-jook
8/10
teenindus
8/10
interjöör
3/10
põhiroogade hinnad:
5,60–9 eurot

(Äripäev)

Vaata lisaks: Köögikubjas naaseb teleekraanile, Kontrolörid alustavad hindamist, Briti pubisid langeb kui loogu, Demjanov: gastronoomia olgu lihtne ja turvaline, Üllatused ei pruugi alati meeldivad olla

Baieri söögikohad neonatse enam ei teeninda

Saksamaa Baier on tuntud oma kuulsa õlle poolest. Nüüd levib seal rahvaliikumine, milles baarides ja muudes joogi-söögikohtades neonatsidele õlut enam ei müüda ja neid ei teenindata, edastab Süddeutsche Zeitung.

Praeguse boikoti juured ulatuvad 2010. aasta suvesse. Siis rühm neonatse ründas ühte baarmani, kes paar päeva varem oli tänaval astunud välja tumeda nahaga naise ja ta lapse kaitseks. Nõrgemaid kaitsnud 22-aastasele mehele tungiti kallale, kuid neonatsid ei teadnud siis, et mees harrastab võitluskunste. Mees pääses lõpuks põgenema. Vihased neonatsid ründasid siis Regenburgis asuvat Picasso baari, kus nimetatud baarman töötas. Siis õnnetus neil mees läbi peksta. Seda juhtumit kajastas kogu Saksamaa meedia.

Kui esmasest šokist oli toibutud, hakkasid söögi-joogikohtade omanikud mõtlema, kuidas neonatse karistada ning samas end kaitsta. Üks boikotiidee väljakäijatest oli restoraniomanik Sion Israel. Ta oli esimene, kes teatas, et ta söögikoht neonatse ja rassiste ei teeninda. See oli julge tegu, kuna ründajad olid siis veel vabaduses.

Paari nädalaga liitus kampaaniaga 130 Baieri söögi-joogikohta. Oma toetust avaldas ka kohalik jalgpalliklubi SSV Jahn. Kampaaniarestoranide uksel on nüüd silt: «Neonatse ja rassiste ei teenindata». Pooleteise aasta jooksul on see neonatside vastane liikumine jõudnud kogu Baierisse.

(Postimees)

Vaata lisaks:
Angela Merkel sai õlle krae vahele
Hüvastijätujooming segas rongiliiklust
Oktoberfestil joodi rekordkogus õlut
Saksa kohus lubab müüa ropu nimega õlut